Lõngade arv: villase lõnga lõngade arvu väljendatakse meetermõõdustiku ühikutes. Suurem arv näitab peenemat lõnga ja väiksem arv jämedamat lõnga.
Meetriline lõngade arv viitab kilomeetrite arvule ühe kilogrammi lõnga kohta. Näiteks 18 000 meetrit 1kg lõnga on 18-loeline lõng.
Villase lõnga keerdumine: Villase lõnga keerdumine viitab keerdude arvule pikkuseühiku kohta. Twist'il on keerdumissuund, "S" ja "Z" keerdusega. Pöördeid väljendatakse üldiselt keerdudena meetri kohta (m). Erinevate lõngade arv põhjustab erinevaid keerdusid. Villaste lõngade ja erineva arvuga lõngade keerdude võrdlemise hõlbustamiseks kasutatakse tavaliselt mõistet "keerdekoefitsient".
"Keerdekoefitsiendi" valimisel on tavaliselt puhtal villal suurem koefitsient kui segatud lõngal, segatud lõngal on suurem koefitsient kui sünteetilisel lõngal, suurema lühikese kiusisaldusega lõngadel on suurem koefitsient kui väiksema lühikese kiu sisaldusega lõngadel ja peenematel lõngadel on suurem koefitsient kui jämedamal.
Villase lõnga tugevus ja venivus: Villase lõnga tõmbetugevust nimetatakse selle tõmbetugevuseks. Villase lõnga pikenemist väljendatakse pikkusena, mille see pärast katkemist venib, mõõdetuna sellele kantava koormuse järgi.
Villase lõnga tugevus on tihedalt seotud kangaste vastupidavuse ja tootmise efektiivsusega. Tugevus on kanga tõmbetugevuse alus. Seetõttu on villase lõnga tõmbetugevus oluline kvaliteedinäitaja. Kuna tõmbetugevus mõjutab otseselt selle kvaliteeti, on vajalik sobiv vahemik. Liigne tõmbetugevus põhjustab villase lõnga lõdvenemise ja tugevuse vähenemise; ebapiisav tõmbetugevus suurendab tugevust, kuid muudab villase lõnga jäigaks. Villase lõnga tõmbetugevus varieerub sõltuvalt kasutatud toorainest, töötlusastmest ja kiu paigutusest. Kvaliteetsema tooraine, ühtlasema kiu paigutuse ja sobiva keerdumise tulemuseks on suurem villase lõnga tugevus ja parem elastsus.
